Tartu, Turu 34b II korrus info@bronxwood.ee (+372) 523 3842
SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER METSA- JA PÕLLUMAAL NING SPORDIS

Meist

Bronx Wood OÜ alustas oma tegevusega üle 15 aasta tagasi. 
Me oleme kogenenud ettevõte, milles töötavad parimad metsanduse spetsialistid. Pakume Teile, lugupeetud metsaomanik, kiiret ning kvaliteetset metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise teenust. Lisaks sellele saate Te meilt alati küsida abi ning nõu oma metsa majandamisega seotud probleemide lahendamiseks. Enamasti saab jutud aetud telefoni teel ning Te säästate aega ja raha. Alati oleme ka nõus kohtuma. Võtke ühendust ning küsige julgelt.

Meie poolt

Pakutavad teenused

Metsakinnistute ost

Kõige riskivabam viis oma metsakinnistust tulu saada on selle müük. Soovitame müüa kinnistu, mitte raieõiguse, kui küpse metsa osa kinnistul on üle 2/3.

Loe rohkem
Metsamaterjali ost

Ostame metsamaterjali – nii toore kui ka metsakuiva palgi sõltumata puuliigist.

Loe rohkem
Põllumaade ost

Põllumaa hind sõltub selle asukohast, kasutusvõimalustest ja mulla omadusest.

Loe rohkem
Raieõiguse ost

Bronx Wood OÜ tegeleb aktiivselt kasvava metsa ülestöötamisega üle Eesti.

Loe rohkem
Metsakavade koostamine

Metsamajandamiskava koostatakse metsa inventeerimisel kogutud andmete põhjal...

Loe rohkem
Transporditeenus

Aastatega omandatud kogemused ja oskused aitavad meil pakkuda kvaliteetset ja kiiret transporditeenust.

Loe rohkem
Küttepuude müük

Loe rohkem
Läti metsamaade ost

Läti metsamaade ost

Loe rohkem

Müügis olevad

Kinnistud


nimi
sihtotstarve
pind
hind

Näita

Ostame üle Eesti metsakinnistuid ja põllumaid.

Igas suuruses ja seisukorras, otse omanikelt ja vahendajatelt.

Oleme huvitatud ka loodusparkides, maastikukaitsealadel ja samuti võrgustik Natura 2000 territooriumitel asuvatest kinnistutest.

meie

Meeskond

Sigmar Kurnasov

büroojuhataja

Loe rohkem

Sander Sööt

METSAKORRALDUSE JUHTIVSPETSIALIST

Loe rohkem

Liivi Kompus

metsakonsulent

Loe rohkem

Carolin Siimenson

metsakonsulent

Loe rohkem

Annika Aasmäe

metsamaakler

Loe rohkem


Anastasia

metsamaakler

Loe rohkem

Annika Kolga

metsamaakler

Loe rohkem

Tule meile

Tööle

Vaata vabasid tööpaikasid siit

Tegemised ja toimetamised

Pildigaleriid

Toetame andekaid

Eesti sportlasi

Peame oluliseks anda oma panus ühiskonda. Sponsorluses keskendume peamiselt ühele valdkonnale: panustame sporti ja loome tervisesportimise võimalusi.

Grit Šadeiko

Maris Mägi

Rasmus Mägi

Allar Soo

Tartu Tammeka JK

Puhja Strohh

Andi Noot

Kaur Kivistik

Metsa- ja maaomanikule

kasulikku lugemist

Igaüheõigus – millised on metsas käija kohustused ja õigused?
Igaüheõigus – millised on metsas käija kohustused ja õigused?

Igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Metsa avaliku kasutamise reegleid täpsustab metsaseadus. Looduses viibimisega seotud õiguseid ja kohustusi sisaldavad aga ka teised keskkonnavaldkonna seadused. Nii täiendab looduskaitseseadus igaüheõiguse reegleid eelkõige juhul, kui maatükk jääb kaitstava loodusobjekti piiridesse.

Millised on metsamaal viibimise üldised reeglid?

Eestis kehtiv igaüheõiguse regulatsioon soosib igati looduses viibimist. Maaomanike huvide kaitseks on aga kehtestatud kindlad reeglid võõral maatükil viibimiseks. Üldreegli kohaselt võib võõral maatükil viibida üksnes omaniku loal. Loa olemasolu eeldatakse aga juhul, kui maatüki omanik ei ole seda piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tema tahe piirata maatükil võõraste viibimist. Metsaseadus lubab samuti piiramata või tähistamata erametsas viibimist.

Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt ei võinud piiramata või tähistamata kinnisasjal teised isikud maaomaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni - maatükil võis viibida vaid päevavalges. See reegel kaotati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse jõustumisega alates 1. augustist 2014.

Tänasel päeval ei sõltu võõral maatükil viibimine enam päikese liikumisest. Samas on oluline tähele panna, et mõnel puhul on siiski see reegel veel kasutusele jäänud. Üheks selliseks on looduskaitseseadusest tulenev nõue, mille kohaselt peavad olema kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides (nt julgeolek) või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks, näiteks ka rentnike huvide kaitseks.

Mida teha, kui ei taha oma maale võõraid käima?

Kui maaomanik soovib võõrastele juurdepääsu keelata, peab ta paigutama oma maatükile sellised piirded või tähised, et võõrale oleks selge maaomaniku tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Keskkonnaministeerium on väljendanud seisukohta, et juba pelgalt sildid „Eramaa“ või „Eravaldus“ võivad olla sellised tähised, millest peaks looduses liikleja tegema järelduse, et maaomanik ei soovi maatükil viibimist. Seevastu kui aga tähistatud on riigimaad (nt sildiga „Riigimets“), siis on sellel informatiivne tähendus – kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema seda tehtud vastava keelava sildiga.

Loa olemasolu eeldus ei kehti õuemaa osas – õuemaal võib viibida ainult maaomaniku selgesõnalise loa alusel. Maaomanik võib keelata ühekordse tahteavaldusega mujal oma maatükil viibimise ka juhul, kui maatükki ei ole piiratud või tähistatud. Teatud juhtudel seadus aga kohustab maaomanikku juurdepääsu tagama ning sellisel juhul ei saa maaomanik juurdepääsu keelata. Üheks selliseks näiteks ongi ülaltoodud looduskaitseseaduse säte.

Kas ja kus võib telkida ja teha lõket?

Nii nagu lühiajaline maatükil viibimine, eeldab ka võõral maatükil püsivam peatumine, näiteks telkimine või lõkke tegemine üldjuhul maaomaniku luba. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus võimaldab aga ka siin teatud juhtudel maaomaniku loa olemasolu eeldada.

Püsivama peatumise korral eeldatakse maaomaniku luba juhul, kui asutakse väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asutusega ala ja maaomanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata. Loa olemasolu ei saa eeldada sellegipoolest kauemaks kui 24 tunniks. Juhul, kui püsivama viibimise paika ei ole maaomaniku poolt vastavalt ettevalmistatud ja tähistatud, tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Seadus ütleb, et avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.

Lõkke tegemise puhul eeldatakse loa olemasolu juhul, kui maaomanik on lõkketegemise koha vastavalt ettevalmistanud ja tähistanud. Seega saab luba eeldada juhul, kui lõkkeplats on tähistatud selliselt, et on selgelt näha võõrastele tule tegemise lubamine. Pelgalt kustunud lõkke jälg või maaomaniku enda tarbeks rajatud lõkkeplats ei anna võõrale õigust samas kohas tuld teha.

Metsaseadus sätestab, et piiramata või tähistamata erametsas ning samuti avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas tohib telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Kuidas on reguleeritud metsasaaduste varumine?

Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti. Metsaseadus sätestab metsamaaga seonduvalt, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi. Regulatsioon ei laiene kultuurtaimede korjamisele.

Teede ja radade kasutamine – kas erateed võib kasutada?

Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.

Seoses erateedega, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, on oluline välja tuua, et kui üldiselt kehtib reegel, et piiramata ja tähistamata võõral maatükil on lubatud viibida, siis mootor- või maastikusõidukiga liiklemisel see erand ei kehti. Seega isegi juhul, kui maatükk ei ole tähistatud või piiratud, ei saa sellest teha järeldust, et eratee kasutamiseks mootor– või maastikusõidukiga liiklemiseks on omaniku luba olemas. Riigikohus on öelnud, et eratee avalikkusele ligipääsetavaks tegemine eeldab omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.

Liiklusseaduse kohaselt peab eratee omanik siiski lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.

Metsamaa kontekstis on oluline tähele panna, et metsaseadus lubab piiramata või tähistamata erametsas (ning samuti avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ning metsaomaniku loal ka väljaspool teid.

Teid, mis ei ole rajatised ehk radu võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võõral maatükil viibimisel tuleb järgida maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ja seaduses sätestatud piiranguid

Võõral maatükil viibija peab järgima seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses püüdma vähendada keskkonnahäiringute teket. Keskkonnahäiringute all mõeldakse igasugust inimese põhjustatud ebasoodsat mõju keskkonnale, nt jäätmete loodusesse jätmist, müra tekitamist.

Võõral maatükil viibija peab arvestama lisaks maatüki omaniku huvidega. Iseenesestmõistetavalt tuleb vältida kodurahu häirimist ja omandi kahjustamist – aedade ja tarade lõhkumist, loomade vallapäästmist jms. Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.

Metsaseadus rõhutab, et metsas viibimine ja metsa kõrvalsaaduste varumine on lubatud metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides.

Igaüheõiguse sätetega reguleeritakse eelkõige maaomaniku ning võõral maatükil viibija suhteid. Piirangud konkreetse tegevuse elluviimiseks võivad tuleneda muudest seadustest. Seega isegi juhul, kui maaomanik lubab oma maatükil viibimist, telkimist, lõkke tegemist või loodussaaduste varumist, võib see siiski olla seadusest tulenevalt keelatud. Nii on näiteks võimalik looduskaitseseaduse alusel neid tegevusi keelata juhul, kui maatükk asub kaitsealal. Metsas viibimine või lõkke tegemine võib olla keelatud tuleohutuse seaduse alusel.

Allikas




Loe edasi

Metsa uuendamise eest soovitakse pea kaks korda rohkem toetust kui eelarves raha
Metsa uuendamise eest soovitakse pea kaks korda rohkem toetust kui eelarves raha

Metsa uuendamise eest küsis Erametsakeskusest toetust 1143 metsaomanikku. Kõigi taotluste rahastamiseks jääb eelarvest puudu.

Erametsakeskusele laekus metsa uuendamise toetuse I voorus 44 taotlust, toetust küsis 1143 metsaomanikku kokku 1,53 mln eurot. Lõviosa toetuse summast ehk 1,52 mln eurot küsisid metsaühistud oma liikmete eest.

Toetust küsiti ligi 4,6 miljoni taime istutamise eest 2839 hektarile, maapinna ettevalmistamise eest 3424 hektaril ja noorte metsakultuuride hooldamise eest 870 hektaril. Enim istutasid toetust küsinud metsaomanikud oma metsadesse kuusetaimi, aga ka mändi, kaske, sangleppa ja teisi puuliike.

Metsataimede istutamise eest küsiti enim toetust Lääne-Viru- ja Raplamaal. Maapinna ettevalmistamise ja noorte metsakultuuride hooldamise eest Võrumaal.

Kokku küsiti metsataimede istutamise, hooldamise ja maapinna ettevalmistamise eest toetust 1,53 miljonit eurot, toetuseelarves on aga raha pea poole vähem – 800 tuhat eurot. Kuna eelarvest ei jätku kõikide taotluste rahuldamiseks, arvutatakse välja rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See annab eelise väikemetsaomanikele, kelle taotletud summad on väiksemad.

Järgmine võimalus metsa uuendamise eest toetust küsida tuleb 2019. aasta lõpus. Toetuse taotlemise soovist peaks oma metsaühistule teada andma hiljemalt novembri keskpaigas

allikas

Loe edasi

Kasulikud lingid

BRONX WOOD

koostööpartnerid

Võta meiega

ühendust

Bronx Wood OÜ
MEIE KONTOR
Tartu, Turu 34b II korrus
E-POSTI AADRESS
info@bronxwood.ee
HELISTA MEILE
(+372) 523 3842
Saada